Kuidas valida õiget päästevesti? Plussid ja miinused.

Tihti võib kuulda küsimust – kas minu paadil on päästevesti vaja? Ja kui on, siis millist päästevesti valida? Ühelt poolt reguleerib väikelaeva päästevarustuse nõudeid Mereohutuse seadus. Teisalt peaks igal paadiomanikul endal olema hea meresõidukultuur ning vastutustunne, et hoolida endast ja oma kaasreisijatest.

Riikides, kus on tehtud statistikat kaatrite, paatide ja jahtidega juhtunud veeõnnetuste ja nende põhjuste kohta, on jõutud järeldusele, et enamik vees hukkunud inimesi oleks jäänud ellu, kui nad oleks kandnud päästevesti.

Väikelaevade ohutusnõudeid reguleerib  Eestis Mereohutusseadus ja need on määratud valdkonna ministri määrusega.

Seadus määrab nii, et väikelaeval peab olema vähemalt üks päästevest või ujuvusvahend iga pardalviibija jaoks vastavalt väikelaeva  kategooriale. Päästevestid ja ujuvusvahendid peavad olema sertifitseeritud ja vastavalt markeeritud ning olema hooldatud vastavalt valmistajatehase kasutusjuhendile.

Väikelaevad varustatakse vastavalt veesõiduki kategooriale. Konstruktsioonist lähtuvalt jaotatakse väikelaevad järgmistesse kategooriatesse:

Merehuvilisena oled kindlasti kuulnud, et päästevestide kohta öeldakse mitmel erineval moel – küll ohutusvestid, ujuvvestid, sportvestid, paukvestid, automaatvestid, poolautomaatvestid, hübriidvestid või lihtsalt päästevestidest.

Kõigepealt teeme kohe selgeks, mis on mis ja vaatame erinevate vestitüüpide plusse ja miinuseid.

On kaks peamist päästevahendite gruppi:

OHUTUSVESTID ehk ujuvvestid ja PÄÄSTEVESTID, mis jagunevad kaheks tüübiks:

1. Tavalised päästevestid
2. Paukvestid, mis jagunevad omakorda erineva avanemisviisi järgi kolmeks:

                       – Automaatsed

                       – Poolautomaatsed

                       – Hübriidvestid

Niisiis ei ole ohutus-, pauk- ja päästevestid lihtsalt sünonüümid, vaid erinevad vestitüübid, mis on loodud kasutamiseks erinevatel eesmärkidel.

Kas teadsid näiteks seda, et ohutusvesti kandes ei ole sa vees kuigi “kindlates kätes”. Miks on see nii?

Ohutusvest ehk ujuvvest on abivahend vees hästi hakkama saavale ja ujuda oskavale inimesele, kes on veele või vette läinud teadlikult. See on mõeldud vaid lühiajaliseks vees viibimiseks, eeldusel, et pärast vette kukkumist aidatakse inimene kiiresti veesõidukile või kaldale.

Ohutusvestil puudub krae, mis toetaks vettekukkunu pead, selle kandja peab pääsemiseni olema võimeline end ise pinnal hoidma. Ujuvvesti kasutamine on eriti ohtlik siis, kui lähed veele üksinda.

Ohutusvesti kasutatakse tavaliselt erinevate veespordialade – surfamine, veesuusatamine, aerulauaga ja jetiga sõitmine, purjetamine jm – harrastamisel. Ohutusvest võimaldab selle kandjal vabalt ujuda, kaitseb löökide ja mõningal määral ka külma eest. Pikaajaliseks vees viibimiseks see aga ei sobi.

Päästevest on mõeldud toeks ootamatult vette sattunud inimesele. Päästevest keerab vees olija selili ja krae toetab pead, et välistada vee sattumist hingamisteedesse. Päästevestiga on väga ebamugav ujuda.

NB! Jäta meelde, et päästevest on kraega ja ohutusvest on ilma kraeta.

Päästevestid jaotuvad suures plaanis kolme gruppi: tavalised, automaatsed ja poolautomaatsed päästevestid. Vaatame lähemalt, mis on nende plussid ja miinused.

Tavalised päästevestid on kõige töökindlamad ja super vestid lastele. Selle vestiga vette kukkudes keerab vest sind alati selili, kõht vee peal asendisse.

Lisaks on tal ka peatugi ehk krae, mis hoiab pea vee peal nii, et hingamisteed jäävad veest välja. See on eriti hea ka juhtudel, kui tekib mõni terviserike või inimene on näiteks teadvuse kaotanud.

Kuna tegemist on päästevestiga, siis see ei eelda ka inimeselt mitte mingisugust ujumisoskust. Lastel võiks vest seljas olla juba sadamas, kail liikudes ja isegi ankrus olles.

Päästevest tuleb valida õige suurusega ja vastavalt oma kaalule. Näiteks laste jaoks on need kaaluvahemikes 10‐20 kg, 20‐30 kg ja 30‐40 kg. Täiskasvanute kõige suurem vest on 90+ kg.

PLUSSID

• Kõige turvalisem ja töökindlam
• Vette kukkudes keerab vest sind selili ehk kõht vee peal asendisse
• Ei eelda ujumisoskust
• Peatugi ehk krae hoiab hingamisteed vee peal
• Täidab oma eesmärki ka teadvuse kaotanud inimese puhul

MIINUSED

• Suur ja kohmakas ning seljas ebamugav
• Liikumisvabadus on kindlasti rohkem piiratud kui automaat- või poolautomaat vesti puhul
• Kuuma ilmaga hakkab suure tõenäosusega ka üsna palav
• Hoiustamisel võtab palju ruumi

Nii automaat kui ka poolautomaat veste nimetatakse ka paukvestideks. Selga pannes meenutab pakuvest rakmeid, kuid kui selle kandja satub vette, avaneb krae ja hakkab tööle päästevestina. Sobib inimesele kaaluga 40 kg ja enam.

Lisaks automaatvestidele on olemas ka hübriidvestid, millel on nii automaatne avanemissüsteemi võimalus kui ka manuaalne, et vajadusel kiiresti reageerida ja vest avada. Aga üldiselt täisautomaatsed vestid, nagu nimigi ütleb, avanevad veega kokkupuutel ise.

Paukvestide puhul tutvu kasutusjuhendiga, mis peab iga vestiga kaasas olema. Tee selgeks, kuidas vest töötab, kas on automaatne või manuaalne ja kuidas on vesti kasutajal võimalik liigset õhku välja lasta või vajadusel juurde puhuda.

Paukvesti tuleb regulaarselt kontrollida iga kahe aasta järel isegi sel juhul, kui see on olnud kasutamata või ei ole kasutusperioodi jooksul ka avanenud. Vestid, mis on vanemad kui kümme aastat, peab hooldus ja taatlemine toimuma juba igal aastal.

PLUSSID

• Seljas mugav ja võimaldab mugavalt liikuda
• Kompakne, võtab hoiustamisel vähe ruumi
• Hädaolukorras ei pea hakkama ise vesti avanemisega tegelema
• Terviserikke või teadvuse kaotamise korral avaneb vest veega kokkupuutel ise

MIINUSED

• Avatud paadis või suure vihmaga sõites võib avaneda vest automaatselt veega kokkupuutel. Saab küll uuesti kokku pakkida, kuid see on tasuline teenus.

Poolautomaatne vest ehk paukvest on vest, mille avanemiseks tuleb kandjal ise nöörist tõmmata. Sobib inimesele kaaluga 40 kg ja enam.

Ei soovita neile, kes pole veel väga kogenud merel käijad. Hädaolukorras paanikasse sattudes võib nööri tõmbamine lihtsalt meelest minna.

PLUSSID

• Seljas mugav ja võimaldab mugavalt liikuda
• Kompakne, võtab hoiustamisel vähe ruumi
• Võib vabalt ka väga suure vihmaga sõita ja avatud paadis ei pea muretsema, et veega kokkupuutel vestid avaneksid

MIINUSED

• Vest tuleb ise vajaduse korral avada – eeldab, et sa suudad seda teha
• Ei päästa sind, kui oled teadvuse kaotanud

Vestide klassifitseerimisel kasutatakse mõistet kandejõud. Kandejõud 100 njuutonit (N) tähendab, et objekti või isiku pinnal hoidmiseks rakendatakse tõstejõudu 10 N ühe kilogrammi kohta.

Päästevestide kolm põhikategooriat vastavalt kandejõu suurenemisele on ‐ 100 N, 150 N ja 275 N. Õige suuruse ja kandejõuga päästevest tõstab inimese kiirelt ja õiges asendis veepinnale ning on varustatud ka helkurribade ja vilega. Hoiab vee peal ka inimest, kes ei oska ujuda ja tagab abivajaja pinnal püsimise vähemalt 24 tundi.

100 N päästevest on mõeldud kasutamiseks peamiselt rannalähedastel ja kaitstud vetel, heade ja keskmiste ilmastikutingimuste korral.

Ujuvvest kandejõuga 50 N on mõeldud vaid lühiajaliseks veesviibimiseks, eeldusel, et pärast vettekukkumist saab või aidatakse inimene kiiresti veesõidukile või kaldale. Kasutavad peamiselt veespordi harrastajad.

150 N päästevest (paukvest) sobib kasutamiseks erinevate ilmastikutingimuste korral. Enamik neist avanevad vette sattudes automaatselt. Gaasiballooniga vestid peavad läbima tootja poolt määratud perioodilise kontrolli. Paukvest on inimesele kaaluga 40 kg ja enam.

275 N päästevest on mõeldud kasutamiseks avamere karmides oludes.

• Veendu alati, et kasutad päästevesti ja ohuvesti õigesti.
• Loputa varustus peale kasutamist puhtas vees ning lase kuivada enne kui paned selle hoiule (välja arvatud automaatselt avanevad paukvestid).
• Ära jäta päästevesti pikalt päikese kätte.
• Ära kasuta päästevesti paadis padjana, istumisalusena või mõnel muul ebakohasel viisil – nii võid päästevesti kahjustada.
• Määrdunud kohad, õli ja muu selline, eemalda sooja seebiveega käsitsi pestes (välja arvatud automaatselt avanevad paukvestid). Ära pese pesumasinas.
• Kontrolli alati oma päästevesti või ohuvesti korrasolekut enne selle kasutamist. Tähelepanelikult kontrollida vesti kõiki komponente (lukk, nöörid, pandlad, vöö), et tagada sujuv kasutus. Eriti pöörata tähelepanu õmblustele ja materjalile endale, et avastada varakult võimalikud kahjustused ja need võimalusel likvideerida.
• Käi paukvestidega regulaarselt kontrollis. (Vanus <10 a – kord 2 aasta järel; vanus >10 a – igal aastal).
• Ära tee vestile muudatusi või parandusi, mis võivad vähendada vesti efektiivsust.

Sageli on päästevestid veesõiduki varustuses olemas, kuid neid ei kasutata. Sellest ei piisa, kui vest on ainult käeulatuses, on enam kui kindel, et kukkudes ei jõua keegi seda selga panna. Näiteks, kui oled rooli taga vestita, aga keegi teine kakerdab ja pudeneb üle parda – siis vaja kiiresti tegutseda ja kas sul on siis aega, et endale vest selga tõmmata?

Lõbusõidule või kalale minnes kanna alati päästevesti. Tänapäevased päästevestid harrastusmeresõitjatele on mugavad ega sega veesõidukil liikumist. Seega on vest 99,9% juhtudel ikka kasulikum seljas kui panipaigas.

Täiskasvanud inimestel pole vajadust pääastevesti järele ankrus seistes, aga lastel oleks ikka mõistlik kanda. Liikuval alusel on vaja alati päästevesti kanda.  Kunagi ei tea ette, mis võib juhtuda.

Kõige suurem probleem on kukkumisel tekkinud vigastused. Kukkudes üritatakse kramplikult kusagilt haarata jne. Tekkivad liigeste traumad, venitused, mille tõttu inimene ise kas enam ei suuda ujuda või on teadvusetu. Ja kui nüüd vesti pole on ilmvõimatu inimest päästa.

Kui hoolid endast ja oma lähedastest, siis kasuta veel viibides alati päästevesti. Selgita ka lastele päästevesti vajalikkust ja õpeta selle selga panemist.

Allikad:

Eesti Vetelpääste Selts http://www.evps.ee/veeohutus/ohutu-kaitumine-paadisoidul

Päästevarustuse nõuded väikelaevale, ministri määrus

Veeteede Ameti teatmik „Abiks Paadimehele“ Abiks paadimehele, Veeteede Amet